Igal endast lugupidaval klubil võiks mingi üldsusele suunatud üritus ka ju olla, meie leidsime 2018.a. sügise paiku et Haaslava MTB jaoks võiks selliseks väljundiks olla Paluküla Absurd. “Walk the talk”, nagu öeldakse ning 2019.a. 27.oktoobril see mälestusväärne üritus toimuski, korraldajate, toetajate ja osalejate ühiste jõupingutustega. Oli tore aeg, soovitame ka lapata tol päeval fotograaf Taavi Nageli tehtud pildigaleriid mis avaneb Arhiivi alammenüüst!
Mis siis pärast seda edasi sai? Tumedamad pilved hakkasid taevasse kogunema… Kui nüüd kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis meie kui korraldajate jaoks oli, vaatamata kogu arvukale positiivsele tagasisidele, maakeeles “kopp ees” igasugu korraldamisega seotud jantidest 🙂 ja veel varakevadel 2020 ei olnud ürituse toimumine ka meie endi jaoks selgunud. Ja siis umbes samal ajal tuli see lahja õlle nimeline taud kõiksugu ürituste korraldajaid täiendavalt kollitama. Seejärel suve teises pooles sai siiski otsustatud et miski “challenge” tuleb neil rasketel radadel ikka teha, haigus paistis ka taanduvat.
Plaanid valmis, radagi üle vaadatud koos võimalike uute lõikudega ning siis lõi välk sisse hoopis ootamatust kohast. Maaomaniku lubakiri, mida seni sai vaid formaalsuseks peetud, osutus ületamatuks tõrkeks. Tartumaa RMK esindaja arvates nimelt oli 2019 a. toimunud maastikurattaspordiüritus juba kahjustanud riiklikke huve nii rängalt, et ka Keskkonnaameti poolt väljastatud luba – et väljapool kaitsealuste floora ja fauna liikide vegetatsiooniperioodi toimuv rattaüritus nende hinnangul loodusele ohuks ei ole – ei suutnud metsameeste kalke südameid murda 🙂 Seda siis samal ajal kui seal radadel kärutasid ja kärutavad jätkuvalt ringi motoriseeritud metsasõidu nautlejad, kes seal regulatsioonide järgi üldse olla ei tohiks…
Mis saab edasi?
Loodame jätkuvalt, et riik oma esindajate kaasabil suudab selle naeruväärse riiklike huvide konflikti maastikuratturitega lahendada või õigemini omaenese eksiarusaamades selgusele jõuda, teistes maakondades justkui ei ole sedasorti sportlikule initsiatiivile kätt ette pandud?
Tuletame meelde, metsamaterjali kasvatamine ei ole metsa, ammugi veel riigimetsa ainus eesmärk. On aasta 2021 ja me ei saa eirata metsa vaieldamatut kultuurilist lisandväärtust, mille alla peaks, jah, isegi maastikurattur kui tervisesportlase alamliik mahutuma!
Seega loodame ja ehk millagi saab see äge üritus veel toimuma. Meil on mõistagi ka erinevaid B-plaane aga neid saame käiku lasta niipea kui tekib mingisugune kindlustunne et üritusele eelneva 3-4 kuu perspektiivis meil ühiskond taas ei lukustu, siis söandame hakata korraldusega taas pihta!
